Tiibet

LOE LÄHEMALT TIIBETI MEDITSIINIST SIIT →

tiibet1


Tiibet (tiibeti བོད་ (Pö, Wylie transliteratsioonis Bod); mongoli Төвд (Tüvd), hiina 西藏 (Xīzàng)) on piirkond Sise-Aasias, tiibetlaste kodumaa. Suurema osa Tiibetist hõlmab Hiina Rahvavabariigi Tiibeti autonoomne piirkond (pealinn Lhasa).

TIIBETI AJALUGU

Arvatakse, et Tiibeti esimesed asukad saabusid Tiibetisse rohkem kui 2000 aastat e.m.a ida poolt. Pärimused räägivad, et sõjakad karjakasvatajadtiibet2 ühendas oma vahel 410 e.m.a Indiast saabunud Nyatri tsenpo, kes pani alguse 41 kuninga dünastiale. Esimesed kirjalikud ajaloo allikad (7.-9. saj): “Mani bka’-‘bum”, “sBa-bzhed”, “bKa’-thang-sde-lnga”. Raidkirjad. Tun-huangi koobastempli käsikirjad (7.-9. saj). Esimest korda ajaloos mainitakse Tiibetit Ptolemaoise Geograafias nime all batai (βαται), järgmisena mainivad teda hiinlased, kasutades nime faEsimene Tiibeti kuningas gNya-‘khri-btsan-po (247 eKr). Yar-lungi Seitsme taevalikku trooni kuningadünastia (u 250-100 eKr).

Kahe sTeng dünastia kuninga valitsemisaeg (u 150 eKr) – muutuste periood. Kuningas Gri-gum-btsan-po tapmine kuningliku tallmeistri Lo-ngam-i poolt, Lo-ngam-i troonihaaramine ja kukutamine, sPu-de-gung-rgyal-i võimuletulek. Võimuvõitlus hõimude vahel, religioossed ja sotsiaalsed muutused. Kultuuri ja tehnika areng. Kuninglike hauakambrite ehitamise algus.Kuus Sa’i Legs (u 50 eKr), kaheksa lDe (u 100 a) ja viis bTsan (u 300 a) kuningat ning nende ajastu. Esimene Tiibeti kirjakeelne lähetus mahub 7. sajandisse, kui kuningas Namri Löntsän (Gnam-ri-slon-rtsan) saatis saadiku Hiinasse. 

Tiibeti ajalugu algab kindlustisest nimega Taktsé (Stag-rtse) Chingbas (Phying-ba) maakonnas Chonggyä (Phyongs-rgyas).


RELIGIOON


Levinuim usund on budismi haru Tiibeti budism. Seega on Tiibeti budismi ajalugu osa ka Tiibeti ajaloost.

Tiibeti budism (varasem nimetus lamaism) on budismi erikuju, mis pärineb TiibetistSee on mitmetahuline õpetus ja praktika, mis kasutab vadžrajaana (tantrismi) kõrval hinajaana, mahajaana ja dzogtšeni tehnikaid. Tiibeti budismil on võrreldes teiste vadžrajaana koolkondadega erijooni:

Tiibeti budism on esoteeriline ja tantristlik, nagu ka näiteks shingon Jaapanis. See on esoteeriline, sest selle järgi saavad pühakirju (suutraid) tõlgendada üksnes meistrid. S
ee on tantristlik, sest selle järgi kiirendavad teed valgustusele (bodhi) teatud rituaalid ja rituaalsed esemed. Kõrgema teadlikkuseseisundi saavutamisele aitavad kaasa mantrad.

Nagu mahajaana koolkonnad, usub Tiibeti budism buddhadesse, bodhisatvatesse ja dharmapāla’desse.

Kasutatakse spetsiaalseid rituaale ja rituaalseid esemeidTähtis toiming on mõtlus, millele võivad kaasa aidata teatud muudrad ja mantrad (näiteks Avalokitešvara mantra “om mani padme hum“). Eri traditsioonides kasutatakse eri mõtlustehnikaid, sealhulgasmahamuudra, dzogtšen ja kuus Naropa joogat kagjütpa koolkonnasEdasijõudnud võivad ka uurida või ehitada mandalaid, mis aitavat kaasa vaimsele arengule. Laama võib kasutada vadžrat (dorje) ja kellukest (drilbu). Deemonite sümboolseks tapmiseks ja neile parema taassünni andmiseks kasutatakse rituaalset pistoda (phurba). Tavausklikele peetakse soodsaks toidu, lillede ja vee ohverdamist, palverännakuid ja palvete kordamist, sealhulgas palveratta või palvelipu abil. Samuti süütavad nad templis võilampe või lasevad munkadel tasu eest seda teha. Õnnistust toob ka tsam-tantsude vaatamine või tantsimine.

allikas: Wikipedia  

tiibet3